Soome maastik

Kuigi Soome oli juba 20. sajandi alguses Eestile kultuuriliselt, aga ka poliitiliselt oluline toetuspunkt, kuhu pärast 1905. aasta revolutsiooni läksid väga paljud pagulusse, võib Eesti vanemas kunstiajaloos hinnata Soome jälge pigem ettevaatlikult. Nii mõnedki Soome jõudnud kunstnikud ei tundnud peaaegu mitte mingit huvi Soome kunsti ega Soome motiivide vastu (näiteks Konrad Mägi). Nikolai Triik oli ilmselt tolleaegsetest kunstnikest üks kõige tihedamalt Soomega seotud autoreid, kes käis seal korduvalt. Ka käesolev maal on valminud Triigi järjekordsel Soome-reisil 1914. aastal. Ta tuli siia mõneks kuuks külla headele sõpradele Gustav ja Aino Suitsule ning on andmeid, et selle reisi jooksul valmis tal kolm õlimaali, lisaks käesolevale maastikule ka Aino Suitsu portree ning veel üks maal.

„Käärivat nägemust maalija püüab, rõhutab rauges asendis rõhulist, saavutada tahab suvist ja õhulist...“ kirjutas Gustav Suits Triigi külaskäigust luuletuses „Elu muulased“.

Triik on oma värvivalikus muutunud väga ekspressiivseks, varasema lakoonilisuse asemel on ta hoogsate emotsionaalsete pintslitõmmetega täitnud maaliruumi jõuliste värvidega. Sinine järveriba pildi südames ei mõju rahustavana, vaid dramaatilise kontrastina tema kohal leegitsevatele punastele ning oranžidele toonidele. Maali alumine kolmandik on tasalülitatud, kohati lõuendit paljastav maalilaad on loonud pruunika keskkonna, mis aitab aga veelgi enam rõhutada ülemise kahe kolmandiku koloriidi dramaatilisust. Sellesse lõikuvad omakorda veidi kummituslikud poolraagus puud, millel on veel vaid väga õrn side reaalsusega − pigem on need mustad sähvatused keset värvibakhanaali. Motiivi valides ei ole Triik olnud pirtsakas, selles vaates ei ole iseenesest mitte midagi tähelepanuväärset ega maalilist, ent võib-olla on see just olnud kunstnikule meelepärane, andes talle hädavajaliku loomingulise vabaduse, ikestamata teda mõne kaadri lummuse külge.