Maastik tuulikuga (kahepoolne)

Nikolai Triik saabus Ahvenamaale 1906. aasta suveks. Ta oli 22-aastane ning õppinud maalimist nii Peterburis kui ka Ants Laikmaa juures ateljeekoolis. Ahvenamaal maalib Triik mitmed − ilmselt materjali puudusest tingituna − väikeseformaadilised maastikuvaated. Motiivid on siin äärmiselt stiliseeritud, kohati on kunstnik kogu maastikuvaate edasi andnud ühe-kahe pintslitõmbega. Võimalik, et ka värve oli tal sel hetkel vähe, mistõttu Triigi maalide koloriit on äärmiselt piiratud ning tume. Ahvenamaal elas Triik umbes kolm kuud ning tema mõjul olevat ka sinna saabunud Konrad Mägi hakanud esimest korda tegelema maalikunstiga. Koos peatuti Ahvenamaa pealinnast Mariehamnist umbes viie kilomeetri kaugusele jäävas Önningeby külas, kus oli 19. sajandi lõpul tegutsenud Põhjamaade kunstnike suvine koloonia. Omavahelisi kokkupuuteid muude riikide autoritega on raske oletada, kuid neid ei saa ka välistada. Kuna teame, et teised autorid kujutasid Ahvenamaad tunduvalt realistlikumalt, huvitudes sageli pigem emotsionaalsetest loodusvaadetest, siis Triigi maalid mõjuvad nende taustale asetatuna uuenduslike ning modernistlikena. Tema pintslitõmbed on olnud laiad ning paksud, andes seeläbi edasi mitte niivõrd Ahvenamaa looduse detailirikast ilu, kuivõrd midagi arhetüüpset, iseloomulikku. Välise dekoratiivse ja eksootilise vormi eksponeerimise asemel on Triik proovinud eemaldada kõik üleliigse ning leida üles midagi, mida võiks nimetada teatud maalilise situatsiooni tuumaks või tõeks.
Ahvenamaal valminud töödega esines Triik ka Eestis mitmel näitusel, tutvustades nõnda veel täiesti kunstivõõrale publikule mitte ainult Ahvenamaad, vaid − ja veelgi enam − modernistlikku maalikeelt.
Maali tagaküljel asub samuti teos tingliku pealkirjaga „Ahvenamaa motiiv“. Kahele poolele sundis Triiki maalima ilmselt lõuendi vähesus, mistõttu ta soovis ära kasutada kõiki võimalusi.