Lepo Mikko (1911–1978)


Lepo Mikko lõpetas Pallase kunstikooli 1939. aastal ehk saatus oli määranud tema loominguliseks stardiperioodiks väga keerulised 1940ndad. Mikko ei tõmbunud siiski tagasi, ta maalis ning osales näitustel, kuigi töid valmis toona tal vähe ning enamikus oli tegemist väikeseformaadiliste etüüdidega. Need olid tugevalt mõjutatud viimasel kooliaastal Tallinna Kunstihoones nähtud prantsuse kunsti näitusest, mis mõjus sümboolse finaalina kogu 20ndate ja 30ndate kestnud prantsuse kultuuri vaimustusele Eestis. Picasso, Juan Gris' jt tööd ei mõjunud otsustavalt ainult Mikkole – terve rida toonaseid maalikunstnikke mõtles pärast näituselt väljatulemist kunstist teistmoodi, kui sinna sisenedes. Nii iseloomustabki toda varast Mikkot teatud rahulik impressionism, värvid on summutatud ja rafineeritud, maalitakse pindade abil ning joonistuslik alus muutub teisejärguliseks. Seetõttu loevadki paljud 1940ndaid Mikko jaoks õnnelikuks ajajärguks, mil valmisid tema ehk parimad tööd.