Figuurid laua taga

Kits kujutas sageli inimesi erinevates tegevustes. Silmatorkav on siinjuures kaldumine lüürikasse – Kitsele meeldis maalida inimesi viiulit mängimas, balletti tantsimas, musitseerimas, maalimas jne. Samas ei peljanud Kits ka groteski kaldumist ning inimese pahelisema poole näitamist, mida reedavad teoste pealkirjad nagu „Konversatsioonid idiootide vahel“ või „Lõust“.

Figuure laua taga on Kits kujutanud veelgi, küll teistsuguste nimede all (nt „Naised laua taga“). Seda võib vaadelda kui üht edasiarendust pallaslik-prantslaslikust kohvikumotiivist, kus inimesed laua taga vestlevad, väljendades seeläbi teatud linnalikku elegantsi. Kitse maali meeleolu mõjub aga muidugi hoopis süngemana, moonutatumana. Inimesed ei ole tõesti enam inimesed, vaid pelgalt figuurid – inimese välised kestad. Ka värvide rütm on siin tunduvalt närvilisem. Seda ei suuda korrastada ka must kontuur vasakpoole figuuri ümber või pink kahe tegelase selja taga, mis peaks kompositsiooni paremini koos hoidma. Ilmselt on Kits edasi andnud ajastu änge või iseenda sisemisi pingeid, laskmata samas kordagi silmist kunstiteose kvaliteeti.