Maali loomise ajal oli Peet Aren Peterburis kunstiõpilane. Sellest hoolimata oli ta juba mitu aastat varem 20-aastasena kunstinäitusel osalenud, aasta pärast maali valmimist lõpetas aga akadeemia kuldaurahaga.
Tegemist on ühe kõige esimese teadaoleva Peet Areni maaliga. Motiiv võib pärineda Eestist, mida Aren talvisel vaheajal külastada sai. Areni maali kompositsioon on üllatav, sest esiplaanile on ta asetanud raagus ja pealtnäha mittemaalilise õunapuu. Järgmise tsoonina tuleb veel kümmekond sarnast puud ning seejärel pildi foonil majadevöö. Siduva elemendina nende erinevate tsoonide vahel on Aren maalinud tee, mis algab maali esiplaanilt ning liigub siis loogeldes maaliruumi sügavusse. Emotsionaalse mõõtme annab maalile aga mitte puude ega majade, vaid maapinna värv, mille Aren on mähkinud valge lume sisse. Talviseid maastiku- ja linnavaateid on Eesti kunstis mitte just liiga palju ning Aren kasutab lume heledat tooni ühtaegu optimistliku tonaalsuse lisamiseks kui ka omalaadse puhta pinnana, mille taustal teised värvid mõjuvad tugevalt, isegi kui neid on maalitud looritatult.