Teise maailmasõja ajal maalis Endel Kõks palju ning toimusid näitused, kuid võimalik, et müügisurve tõttu olid tema teosed võrdlemisi realistlikud ja äratuntava motiivistikuga. Käesoleval maalil on Kõks hoopis vabama käsitluslaadiga, muutudes kohati (nt foonil) peaaegu abstraktseks. Punakas keskkonnas on pildi südamesse asetatud lillede ja taimede kimp, mis üllatab oma julge käsitluslaadiga. Lilleõied on edasi antud mõne pintslitõmbega, mis omakorda on erineva suuna ja paksusega. Punane foon aga lisab dramaatilisust ja teatraalsust. Heledate ja tumedamate pindade kontrastist tekib pidulik efekt ja nõnda muutub natüürmort pigem värviorgiaks, kus kunstnik demonstreerib oma paleti siruulatust.
Kõksi 1942. aasta loomingut kirjeldati märksõnadega „värvimeele iluvärskus“, „vormimõistmine peaaegu napis joone lihtsuses“, „läbikaalutud kompositsioon“ ja „hoolega valitud värviskaala“.