Capri maastik

Ants Laikmaa saadeti 1907. aastal oma poliitilise tegevuse tõttu kodumaalt välja ning kui ta esmalt peatus Soomes ja Peterburis, siis 1909. aastal reisis ta Lääne-Euroopasse, jõudes 1910. aastal Itaaliasse Rooma. Arvatavasti pani kunstnikku just sellist valikut langetama Itaalia-ihalus ja renessansihuvi. 1910. aastal siirdus ta Capri saarele, kuhu oli plaaninud jääda paariks päevaks, kuid jäi terveks aastaks.

Capril valmis umbes sadakond tööd, mis on veerand Laikmaa teadaolevast loomingust. Mitmed varased teosed olid hävinud tulekahjus ning suure osa Capril valminutest müüs ta juba välismaal. Mitmed leiavad, et tegemist on Laikmaa tipp-perioodiga.

Esmakordselt Caprile saabununa kirjutas Laikmaa peagi sõbrale: „Meeldiv paik, kallid inimesed, odav ja ilus ja rahulik elu. Maalimotivisi palju.“ Ta satub vaimustusse saare võimsast loodusest ja eksootilisest ilust. „Jah, Capri, see kunstnikkudesaar, ta on kõik mu ilusad ettekujutused kõrgelt üle trumbanud!“ kirjutab ta. „Ega loodust ju kuskil ilust tühjaks saa imeda, ta avab ikka uued salved, sügavused ja saladused, mida kauem sa ta juures viibid ja vaatad, ta sisse tungid.“