Vaade Viljandi lossivaremetest

Konrad Mägi Vaade Viljandi lossivaremetest 1915-1916 õli, papp 38,5 × 47,6 cm

Viljandi linn ja selle ümbrus on tänu oma maalilisusele võlunud paljusid 20. sajandi alguse ning keskpaiga maalikunstnikke. Võrumaa, saarte ning Põhja-Eesti ranniku kõrval on see kant ilmselt üks enim kujutatud paiku Eestis. Konrad Mägil ei olnud kombeks teha eraldi maalimisretki ning Viljandit kujutas tänu sellele, et sai peatuda Viljandis elava metseeni juures. Romantilise natuurina on ta kõrvale jätnud 1910ndate keskpaiga linnamiljöö ja inimtüübid ning vaadelnud selle asemel muistseid lossivaremeid ja taamal avanevaid maalilisi maastikuvorme. Samas ei pruugi siit välja lugeda ka liiga palju: Mägi pööras motiividele võrdlemisi vähe tähelepanu ning tundis huvi pigem maalispetsiifilistele küsimustele vastamise vastu. Ka käesolevas maalis on näha kontuuri ja laiema pinna vastandamist, värviväljade liigendamist, sügavusillusiooni loomist jms, mis selleks hetkeks vähem kui kümme aastat maalinud Mägit kindlasti huvitasid. On märgitud, et kuna Viljandi ja Viljandi lähedased maastikuvormid olid teistsugused kui Saaremaal, siis muutis nende järgi oma ulatust ka Mägi pintslilöök: „Saaremaa-aegne täppetehnika taandub, osalt muutudes laiemaks, hõredamaks, pehmemaks, osalt maad andes pikkadele rütmilistele pintslitõmmetele ja suurematele värvipindadele.“