Võru lähedal asuv Kasaritsa oli Jaan Vahtra jaoks väga tuttav koht, kuna ta asus 1918. aastal Võrus kooliõpetajaks. Kaks aastat enne käesoleva maali valmimist siirdus Vahtra tööle aga Tartusse ning seega kannab „Sügismotiiv Kasaritsast“ endas ka teatud õrnalt nostalgilist nooti. Sarnaselt Konrad Mägile ning veel paljudele Lõuna-Eesti maastikku kujutanud autoritele on ka Vahtra võlutud ennekõike maastiku vormidest, ent kuna ta sel perioodil töötas kubistlikus laadis, siis näeme fookust ennekõike geomeetrilistel pindadel. Vahtra on maastiku jaotanud nelinurkseteks lappideks ning asetanud need maali südamesse, ent puude ja taeva vormid, ennekõike aga suur rõhk värvidele liigutavad selle maali geometrismist päris kaugele. Oluline on siin pigem ikkagi meeleolu, mitte maastiku vormiline lahkamine.