Näib, et teie veebilehitseja on aegunud. Palun kasutage kaasaegset veebilehitsejat.
Konrad Mägi maalis natüürmorte pigem napilt ja enne käesoleva maali väljailmumist oli neid teada alla kümne. Teos on avalikkusele seni tundmatu ja tema ajalugu on seikluslik. Selle kinkisid Johan Laidoneri vägedes teeninud ohvitserile tema korporatsioonikaaslased. Sõja ajal õnnestus tema abikaasal põgeneda USAsse, kuid ohvitser jäi Eestisse ning varjas ennast okupatsioonivõimude eest kuni 1973. aastani. Vahetult enne, kui talle teadaoleva siseinfo kohaselt oli vahelejäämine muutunud vältimatuks, otsustas ohvitser elust lahkuda. Konrad Mägi maal jäi ohvitseri õele, kes pärandas selle hiljem sõbrannale.
Natüürmort on maalitud varasema teose - ilmselt maastikuvaate - peale. Erinevalt oma varastest natüürmortidest on Mägi siin teosel kompositsioonis tunduvalt vabam. Oksad, lehed ning õied joonistavad juugendliku elegantsusega ornamente ja arabeske. Värvi ei ole Mägi kasutanud lopsakalt, vaid täpselt: lillad ja valged õied klapivad roheliste okste ning kirka punase laudlinaga. Kui mõnes teoses otsis Mägi koloriidiefektide kaudu emotsionaalseid ja raputavaid elamusi, siis antud teosel näib ta igatsevat hoopis rahulikumat ning harmoonilisemat tonaalsust.
Teos on signeeritud haruldasel kombel nii maali paremas kui vasakus allnurgas, kuid sarnaselt enamikele Mägi maalidele on see dateerimata. Võib oletada, et maal on valminud 1917–1920, mil Mägi maalis mitmel korral sirelioksi.