Graafik Mare Vint ja maalikunstnik Andres Tolts olid Olev Subbi head sõbrad, kuigi mõlemad temast peaaegu põlvkonna võrra nooremad. Samuti oli mõlema kunstniku loominguline lähenemine Subbi omast vägagi erinev: Tolts oli grotesksete ja sürreaalsete kujunditega mängiv popkunstnik, Vint aga metafüüsiliste ja geomeetriliste vormidega nüansirohkete graafiliste lehtede autor. Sellest hoolimata olid nad heas läbisaamises ning nagu mitmel teisel korral oma sõpradega, tegi Subbi neilegi ühel hetkel ettepaneku poseerida.
Kunstnikepaari on kujutatud siin erineva maailmasuhtumisega, mille peegliteks on ennekõike riided ja poosid. Andres Tolts on riietatud rangesse ülikonda, tema poos on vaoshoitud ja neutraalne. See on isegi veidi üllatav valik Subbi poolt, kuna Tolts kandis nooruses plekk-mantleid ning ka hilisemas elus polnud ta küll ekstravagantne riietuja, ent ometi lõbus ja mänguline. Mare Vindi on Subbi riietanud seevastu veidi idamaisesse kostüümi, tema poos on veidi ebaharilik ja lüüriline. Poeetilisust rõhutavad ka kaelas rippuv ehe ning tulipunaseks värvitud juuksed. Seeläbi muutub Tolts justkui Vindi ekraaniks: Toltsi hallikas ülikond ja kahvatu jume võimendavad Vindi värvilisust. Nagu ikka portreedes, ei ole Subbi inimeste psühholoogilisele kujutamisele erilist rõhku pannud − tema jaoks oli Vindi ja Toltsi portreteerimine ühelt poolt nende sõprust dokumenteeriv, teiselt poolt aga soov käsitleda ka portreedes värvi. Tasub tähelepanu pöörata ennekõike foonile, kus pole ühtegi realistlikku detaili − selle asemel on subbilik pintslilöökide orkestreering, moodustades abstraktse ornamentika. Reaalsete inimeste kujutamine on seega kombineeritud autonoomsete värvimaastikega, millel puudub välismaailmaga igasugune side.