Näib, et teie veebilehitseja on aegunud. Palun kasutage kaasaegset veebilehitsejat.
Käesolev postkaardiks maalitud teos on üks kõige väiksemaid teadaolevaid Konrad Mägi maale. Teosest tehti mustvalge reproduktsioon ning antud pildiga postkaardid olid ringluses, parandades sel moel ka publiku ja kujutava kunsti vahelist sidet. (Vrdl ka teosega Pühajärve maastik.)
Kuressaares viibis Mägi kolm korda, kuid kõige pikemalt 1920. aastal, mil on ilmselt valminud ka käesolev maal. Ta andis tunde õpetajate täiendkoolitusel, peatudes linnakeses umbes kuu aega ja elades Pikal tänaval. Ka käesolev motiiv pärineb Kuressaare vanalinnast, kasutades Mägi kohta veidi harjumatut perspektiivi. Esiplaanil olevate majade eest läheb rada paremale ning vaataja pilk juhitakse sel moel kaugustesse. Sarnast perspektiivi kasutas Mägi mõned aastad hiljem Itaalias maalides, kus pargiteed suundusid pildi südamesse.
Huvitav on märgata siin Mägi tööd valge värviga. Valge ei kujune Mägi lemmikvärviks, ta kasutab seda niivõrd olulises rollis harva. Antud juhul loovad valged majaseinad õhulise ja suvise meeleolu, kuid Mägi dramatiseerib ning loob valgele kontrastiks sünkja taeva tumelillade ja siniste pilvedega. Kontrast valgete majaseinte ja ähvardava taeva vahel loob pinge, millele kolmanda tsoonina liitub esiplaanil olev kollakasroheline rohuväli.