Kuressaare tänav

1920. aasta suve alguses sõitis Konrad Mägi kolmandat korda Saaremaale, peatudes seekord Kuressaares, elades Pikk tänav 43. Siin parandab ta juunis-juulis tervist ning juhendab algkooliõpetajate kursustele kogunenud 120 uudishimulikku. Juuni alguses kirjutab ta Aleksander Tassale: „Sõida siia ja too Vabbe ka kaasa. Õhk ja muda mõjuvad jumalikult närvide pääle.“ Erinevalt eelmistest Saaremaa-käikudest ei valmi eriti palju maale ning need ei moodusta uut ajajärku tema loomingus. Käesolev teos kujutab ilmselt Kitsast tänavat Kuressaares.

Huvitava paralleelina võib käesolevale maalile tuua Vincent van Goghi teose „Tänav Saintes-Maries’s“ (1888), kus maaliruum on komponeeritud peaaegu täpselt samamoodi: keskel maaliruumi sügavusse minev tänav, vasakul majade rivi, kus domineerivad suured katusepinnad, paremal aga abstraheeritumad vormid. Konrad Mägi loomingus leidub veel nii mõnigi huvitav side van Goghi loominguga. Nii võib kõrvutada tema Norras valminud lilleväljadega maale van Goghi aedade-seeriaga, kus esiplaani on samuti vallutanud sajad lilleõied, mis ulatuvad kaugustesse (vt nt „Lilleaed rajaga“, 1888). Mägi Napolis valminud pargimotiiv näib kopeerivat kompositsioonilt van Goghi maali „Sissepääs Arles’i avalikku parki“ (1888), tema „Õites oksad“ meenutab mitmeid van Goghi natüürmorte, kus fookuses on väänlevad oksad (vt nt „Õitsev mandlipuu“, 1890) ning mõlemad maalisid vaid mõned üksikud kristlikud kompositsioonid, kuid mõlemad on maalinud Pietà-stseeni. Vincent van Goghi mõju Konrad Mägi maalilaadile võib oletada ka, ja võib-olla isegi ennekõike, värvikasutuses, kus värvidele on antud säärane intensiivsus, et nad eemalduvad kujutatava teenindamisest ning saavad autonoomse tähenduse.

Van Goghi maale võis Mägi näha ennekõike Pariisis. Oma kirjades ta van Goghi ei maini, samas on teada, et ta tundis aktiivselt kunsti nägemise vastu huvi. Toona oli oluline roll Pariisi kunstielus Bernheim-Jeune galeriil Seine’i paremkaldal, mis oli hakanud tutvustama neoimpressioniste. 1907. aasta detsembris (Mägi oli siis juba Pariisis) toimus neil näiteks Alfred Sisley näitus, kaks päeva pärast selle sulgemist avati rühmanäitus, kus olid väljas tööd Cézanne’ilt, Degas’lt, Gauguinilt, Matisse’ilt, Manet’lt, Monet’lt, Rodinilt ja veel 17 autorilt. Pärast selle sulgemist toimus samades ruumides 1908. aasta 6. jaanuaril aga suur koguni saja maaliga van Goghi väljapanek, keda vennad Bernheim-Jeune’id olid esimest korda laiemale publikule tutvustanud juba mõned aastad varem. Antud näitusel eksponeeriti teiste seas ka van Goghi maali „Tänav Saintes-Maries’s“, mida Mägi võis tõenäoliselt näha ja mis võib olla käesoleva maali kaugeks inspiratsiooniallikaks. Samal päeval avati Pariisis Galerie Druet’s veel teinegi van Goghi teoste näitus 35 maaliga, seega nägi Mägi tõenäoliselt lühikese aja jooksul väga palju Vincent van Goghi teoseid.