Käesolev teos osales 1966. aasta sügisel Elmar Kitse legendaarsel isiknäitusel Tartu Kunstnike Majas. See näitus oli murranguline mitte ainult Kitse loomingus, vaid ka kogu Eesti kunsti ajaloos. Sellest näitusest räägitakse kui teedrajavast, mis esmakordselt ning väga jõuliselt näitas nõukogulikule kunstimaailmale abstraktse kunsti võimalusi. Siin demonstreeris Kits sadakonda enamasti poolabstraktset maali, mis olid peamiselt maalitud selsamal 1966. aastal. Tiiu Talvistu sõnul oli näitus esmalt pööre Kitse enda jaoks, kuna ta siiani oli näitustel esinenud peamiselt maastike ja realiteedilähedaste kompositsioonidega. Teisalt oli see ka „moodsa kunsti manifestatsioon ning tippsündmus 1960ndatel aastatel“.