Ema lapsega

Last imetav ema ehk teatud madonnalik naisetüüp on meeskunstnike loomingus olnud sage motiiv. Kuna motiivil on teatud sakraalne tagapõhi, siis saab ka argisesse konteksti maalitud imetav ema laiema üldistuse. Võttes arvesse taamale maalitud viljakülvajaid, siis võib oletada, et Lepo Mikko soovis maalida võrdpilti elu jätkumisest: naisterahvas kasvatab last, mehed aga vilja. Kuna Mikko loomingule oli säärane võrdlemisi suurte pindadega koloriidikäsitlus omane pigem 1940ndate aastate esimesele poolele ehk keerulistele sõjaaegadele, siis omandab teos laiema ajastu kontekstist tingitud tähenduse. Keset surma ja hävingut soovib kunstnik rõhutada talle käepäraste vahenditega elu olulisust. Sõnumi selgusele viitab ka väga otsekohene kompositsioon. Pildi südamesse maalitud imetav naisterahvas vaatab otse vaatajale silma, foonil olevad külvajad ei võta eriti keerulisi poose, vaid manifesteerivad ning kordavad oma tardumises üle kunstniku lihtsat ja konkreetset sõnumit. Elu peab jätkuma.