Autoportree

Elmar Kits maalis elu jooksul mitu autoportreed, kuid käesolev üllatab oma isiklikkuse ja kurva siirusega. Valminud vahetult pärast teise maailmasõja lõppu ei aseta Kits ennast paraadlikku poosi ega haara reliikviate järele, mis defineeriksid teda vaataja jaoks kunstnikuna. Ta ilmub maali pinnale külg ees ja piidleb vaatajat veidi kõhklevalt ning isegi nukralt. Enda nägu on Kits kujutanud kiirelt mõne pintslilöögiga ning foon on maalitud samasuguse hooga, reetes maaliteo impulsiivsuse. Kunstnik on soovinud luua mitte läbikaalutud autoportree, vaid edasi anda tol hetkel vallanud hingeseisundit. Arvestades aegade keerukust on tema ilme kurbus mõistetav, kuid samas näeme pintslitehnikas elavust, mis reedab Kitse otsiva vaimu visa püsimist.