„Umbes 50 meetrit üle merepinna“ oli esimene Olev Subbi maal Enn Kunila kollektsioonis, mis tähistas ühtlasi nende aastakümneid kestnud sõpruse algust. Sellest maalist sai mõnes mõttes alguse ka Kunila kollektsioon laiemas plaanis, kuna Subbist kujunes kiiresti Kunila peamine kunstialane nõustaja, kes julgustas ning innustas kunsti süstemaatiliselt koguma.
Maal astub väikese sammu minevikku, lahutades uuesti akti ning abstraktse kompositsiooni eraldi tsoonideks. Akti puhul on Subbi pannud erilise rõhu varjudele ning tumeduse ja heleduse vahelistele üleminekutele. Akt pole enam helendava ihuga maali kese, kes sümboliseerib harmooniat, vaid temas on nüüd salapära ja varjatust. Modell on katnud näo kätega, ta on endiselt vastupanuta vaadeldav objekt, kuid temast õhkub endassetõmbumist. Ümbritsevas abstraktses kompositsioonis mängib Subbi taas väga selgepiiriliste triipude ja täisnurkadega, millega liituvad palju amorfsemad ning ebamäärasemate piirjoontega vormid. Maal pole enam sedavõrd täis maalitud kui 1970ndatel, Subbi pintslikiri pole enam niivõrd tihe ning näeme rohkem suuri heledaid pindu, kus pintsel on liikunud rahulikult ning katvalt. Eraldi tasub tähelepanu pöörata akti all olevale kreemjale platoole, kuna sääraseid suuri valgeid pindu ei olnud Subbi eriti sageli varem kasutanud.