Tartu vaade Kivisilla varemetega

1943. aastal esines Gustav Raud näitustel nii portreede kui maastikuvaadetega, sama aasta augusti lõpul lahkus ta ametnikukohalt ning asus tööle vabakutselise autorina, et „anduda täielikult loovale tööle kunsti alal,“ nagu kirjutab omaaegne ajaleht. Ta oli 40ndate eluaastate alguses ja tundis ilmselt suurt loomingulist jõudu. Käesolev linnavaade kuulub Eesti kunstiajaloos eraldiseisvana vaadeldavasse peatükki „Tartu hävimislood“. Kuna enamik Eesti kunstnikke elas enne Teist maailmasõda Tartus, teame hulgaliselt romantilisi linnavaateid, kus linna on kujutatud enamasti armsa, koduse ja ajatuna, mida ei ole puudutanud moderniseerumise tuuled. Ka käesolevas kollektsioonis on mitmeid Tartu vaateid, neist silmatorkavaim eepiline Endel Kõksi maal. Teise maailmasõja ajal hävis Tartu kesklinn ja selle trauma kujutamine oli paljude kunstnike jaoks oluline: teame kümneid teoseid, mille südames on varemete vaatlemine. Sealjuures torkab aga silma hävingu poetiseerimine. Ka Gustav Raud läheneb oma maalil motiivile mitte traagiliselt, vaid romantiliselt. Peamine fookus on nõtketel värviüleminekutel ja hoogsal pintslitööl, nagu kujutaks ta tavapärast kevadist kodulinna. Oluline on ennekõike maalilised iseväärtused, mitte maali jutustav süžee.