Maali valmimise ajal oli Paul Burmani püsivaks elupaigaks juba haigla, kuid kunstisõbraliku peaarsti loal võis ta teha nii lühemaid kui pikemaid maalimisretki Tallinna erinevatesse osadesse. Pika Hermanni torni maalimine on Burmanile olnud huvitav ennekõike maalilisest lähtekohast: kivist linnusetorni asetamine keset lumevälja prooviks justkui visuaalselt tasakaalustada kaht niivõrd erinevat mateeriat, kivi ja lund. Burman on olnud jõuline, ekspressiivne, raagus puud ja tugevatooniline taevas lisavad veelgi dramaatikat. Kuigi tornis on näha sinimustvalget, on keeruline näha maali ajendina rahvuslikke tundeid, seda enam, et baltisaksa päritolu Burman ei olevat kõnelenud eesti keelt.