1915. aastal õnnestus Laikmaal sõbra toel osta Taeblas Tammiku talu pool krunti. Juba siis püstitas ta ajutise peavarju, kuid 1920ndate algul algas pikk, kulukas ja pidevalt katkenud projekteerimisprotsess. 1932. aasta kevadel lõpetas ta ateljeekooli tegevuse, likvideeris elamise Tallinnas ja siirdus päriselt Taeblasse.
Laikmaa plaanid Taeblaga olid suured, ta soovis ehitada sinna Eesti rahvuslikust taluarhitektuurist mõjutatud hoone, kuid nägi ette ka ruumi teiste kunstnike suvekodudele jms-le. Muu hulgas hakkas Laikmaa tegelema ka võsastunud karjamaa ümberkujundamisega pargiks, lastes seda harvendada ja istutades juurde uusi puid, teiste seas ka noori kuuski (näha ka käesoleval tööl), kuid kohalikud olid need jõulupuudeks maha raiunud. „Kui teenija ümberkaudu taludesse toidukraami ostmise ettekäändel luurele saadeti, leiti mõni puuke küll üles, aga ega keegi neid enam uuesti kasvama saanud panna," kirjutab Endel Nirk raamatus „Kaanekukk. Lugu Ants Laikmaa elust ja ettevõtmistest".
1936. aasta varakevadel – ajal, mil ilmselt valminud käesolev töö – liikusid edasi tööd tema maja kallal ning töömehed asusid ateljeeosa püstitama. Ometi kummitasid Laikmaad edasi rahamured. Ilmselt on ka käesolev töö üks neist, mille Laikmaa realiseeris selleks, et leida mingeidki vahendeid oma võlgade likvideerimiseks.