Sügismaastik

Uurijate sõnul on tegemist esimese maastikuga Villem Ormissoni värvirõõmsast perioodist ning maalil on nähtud nii Vilhelms Purvītise kui ka Konrad Mägi loomingu mõjutusi. Samas oli Ormisson hoolimata oma noorusest jõudnud juba mitmel näitusel esineda, sh 1914. aastal 22-aastasena koos Konrad Mägi, Nikolai Triigi, Peet Areni jt juba tunnustatud autoritega V Eesti kunstinäitusel.

Ormissoni elulugu oli aastatel 1918‒1919 võrdlemisi dramaatiline, sest suri isa, Vabadussõjas võitlesid tema vennad ning lühiajaliselt arreteeriti ka Ormisson. On siiski raske näha antud töös peegeldusi Ormissoni eluloost, pealegi on teada, et Ormisson töötas sõja-aastail aktiivselt edasi ning osales 1919. aastal ka mitmel näitusel nii Tartus kui ka Tallinnas.

Kunstniku peatähelepanu on siin pigem pintslikirjal ja koloriidil kui motiivil. Maastik liigub vallidena pildiruumi sügavusse, muutudes järjest heledamaks ning valgusrikkamaks, ent Ormisson ei ole pööranud erilist tähelepanu motiivi dramatiseerimisele ega kompositsiooni nüansirohkele liigendamisele. Selle asemel katsetab ta erinevate pintslikirjadega: maal algab eesosas lahtise pintslilöögiga, muutub siis natuke kontrollitumaks, kuid säilitades näiteks veesilma ja heinasaadu puhul endise vabaduse. Alates metsavööndist on aga Ormisson olnud pintsliga väga täpne, kasutades oma õpetajate ja eeskujude Purvītise ning Mägi laadis lühikest pintslilööki. Nii pikib ta rohelisse üldtooni sisse heledamaid pintslilööke, samas kui põldusid kujutades teiseneb koloriit omakorda kollakas-punaseks, mille keskele on Ormisson asetanud rohelisi laigukesi. Huvitava detailina tuleb märkida üldiselt äärmiselt roheka ning kevadsuvise koloriidi juures pruunikat puudegruppi maali vasakus servas, mis on teatavas kontrastis kogu ülejäänud pildiga.