Selma

1922. aastal oli Laikmaa juba kunstielust veidi tagasi tõmbunud ning tema loomingusse tulevad mitmedki intiimsed noodid, näiteks maalib ta sel perioodil terve rea autoportreesid. Ka „Selma“ on ilmselt üks neist töödest, mida maalides tundis (ja otsis) Laikmaa turvalisust, sest modelli eesnimepidi nimetamine võib viidata nende tutvusele, rahvarõivaste kandmine Laikmaa kodukandile ning modelli lihtne ja vahetu olek sellele, et Laikmaa ei pidanud pingutama kellelegi meeldimise nimel, vaid sai maalida vabalt. Laikmaa otsus värvida enne portree maalimahakkamist kogu aluspind mustaks on efektne ja jõuline lahendus, sest tumedal taustal tõusevad Selma rahvariided eriliselt esile. Laikmaa pidas seda oluliseks ilmselt nii etnograafilistel kui ka esteetilistel põhjustel, ta tahtis näidata nii traditsioonilisi riideid kui ka luua mõjuva värvikoosluse. See on olnud talle sedavõrd oluline, et ühel hetkel on kleepinud maali allossa juurde pabeririba, et oleks võimalik veel kümmekond sentimeetrit seelikut maalida. Laikmaale väga iseloomulikud tugevad kontuurid hoiavad värvipinnad üksteisest lahus ning maali kompositsioon on seetõttu rangelt struktureeritud. Modelli näoni jõudes on Laikmaa otsustanud − nagu Eesti portreemaalidele tavaliselt iseloomulik − mitte lisada draamat, vaid vaadelda inimest tema rahulikus ja võimalikult neutraalses olekus, uskudes ilmselt, et just nii on võimalik jõuda kõige lähemale „tõele“, inimese „päris“-olekule. Kummalise detailina on Selma käes aga mingisugune nutsak. On see taskurätik? Niisama rätik? Või hoopis kiri? Miks ta seda hoiab? Mida kunstnik on tahtnud sellega meile jutustada? Kui vaadata tütarlapse nägu ilma tema käes oleva salapärase objektita, mõjub ta tõesti neutraalsena, ent kui ta hoiab kirja või midagi muud olulist, siis peegeldub selles näos hoopis tõsidus? ehmatus? vaikne rõõm? šokk? Laikmaa ei ole kusagil seda selgitanud ning ka modelli kohta pole tänaseks midagi teada. Maal liikus küll ühel hetkel Soome ja avastati sealt seoses 1966. aastal toimunud Ants Laikmaa sünniaastapäeva puhul toimunud näitusega, kuid maali täpsem ajalugu jääb samasuguseks mõistatuseks nagu modelli käes olev valge objekt.