Käesoleval teosel on kujutatud Gemonia treppe, mis asusid Rooma kesklinnas Kapitooliumi väljakul, Vittoriano ehk nn Isamaa altariga samas kompleksis. Maalil on vasakul näha Palazzo Nuovo, trepist üles minnes aga tagumist sissepääsu Santa Maria Aracoeli basiilikasse. Trepid on tuntud ka Leina Treppidena, sest peatselt pärast treppide rajamist meie ajaarvamise alguse esimesel sajandil hakati seal inimesi hukkama.
Huvitav on märgata, et kui treppide keskel olev sammas tipneb ristiga, siis Mägi maalil pole rist äratuntav ning erinevatest religioossetest õpetustest huvitatud Mägi on muutnud sümboolse laetusega samba argiseks ruumi liigendavaks postiks.
Trepistikke hakkas Mägi maalima just Roomas. Trepid huvitasid Mägi ilmselt ennekõike kompositsioonilise elemendina, kuna aitasid liigendada ruumi teistmoodi kui seni. Samas olid vanad trepid Mägi jaoks ilmselt üheks elemendiks, milles ta tajus aja möödumist.
„On imelik tundmus, kui vaadata vanu Rooma varemeid, neid grandioos ehitusi ja seda tervet suurt stiili,“ kirjutas ta 1921. aasta detsembris Roomast. „See luitunud marmor, üksikud detailid, purustatuna – kõik kokku teeb vähe kurvaks. Raske on leida siin midagi stiilitut, ka uued ehitused on kõik vanas stiilis läbiviidud.“
Säärane melanhoolne kiindumus romantilistesse detailidesse, milles Mägi tajus ajalikkust, iseloomustas juba tema Helsingis valminud akvarelle, kus modernse urbanistliku keskkonna asemel tõmbasid tema tähelepanu vanad pargiskulptuurid. Ka Rooma trepistik ning seda ümbritsev ruum on Mägi jaoks oluline mitte niivõrd arhitektuuriliselt, vaid tähenduslikult. Võime siin rääkida linnaruumi teatraliseerimisest. Oluliseks saavad pinged ja konfliktid, mida väljendavad ennekõike kontrastsed värvitoonid, ja salapära ning müstika, mis konstrueeritakse läbi sopilise kompositsiooni, mida Mägi liigendab nii esiplaanil kui ka foonil.
Teos kuulus Aleksander Warmale, kes oli paguluses Eesti eksiilvalitsuse peaminister vabariigi presidendi ülesandeis. 1946. aastal oli maal eksponeeritud Värmlandis toimunud kunstinäitusel. Eestisse tagasi jõudis see 2021. aastal.