Näib, et teie veebilehitseja on aegunud. Palun kasutage kaasaegset veebilehitsejat.
Paul Burman oli maali valmimisajal patsient vaimuhaiglas. Kuna ta oli aga nn vabakäiguhaige, siis lubas haigla peaarst, Burmani toetaja, kunstnikul ette võtta pikki jalutuskäike, mis ulatusid kaugemale Seevaldi territooriumist praeguse Paldiski maantee alguses. Nii on teada näiteks mitmeid Burmani vanalinnavaateid, kuid oma maalimisretkedel jõudis Burman ka Piritale. On teada veel mitmeid Pirita kloostri vaateid, mis ilmselt võlus kunstnikku arhitektuurilise eripära, aga ka romantilise atmosfääriga, mis sobis Burmani emotsionaalse närvikavaga.
„Burman läks kodunt välja, maalimiskast ja vineerid või papid kaasas, ning leidnud sobiva istumispaiga kas kivil või kännul, hakkas tööle,“ kirjutab kunstiteadlane Aino Kartna. Jaan Koorti lesk Mari Koort on meenutanud, et kui ta viibis Pariisis koos Paul Burmaniga, siis piisas viimasel veerand tunnist kuni tunnist, et maal valmis saada. Niimoodi otse looduses või linnas kujutatavat vaadates oli ta pidevalt töötanud.