Näib, et teie veebilehitseja on aegunud. Palun kasutage kaasaegset veebilehitsejat.
Käesoleva maali lõi Olev Subbi esimesena pärast rasket terviseriket. See on tema taasärkamine kunstnikuna ning üpris loomulikult valib ta tagasitulekuks endale olulisima: värvipinnad, mis ei kanna endas kirjanduslikku informatsiooni või jutustust. Ta kaevub värvidesse, tema eluaegsesse joovastusse, mida ta võis uurida, tundmata kunagi ammendatust. Sellele liidab Subbi meeleoluna veel ühe telje, mis kandis tema loomingut läbi aastakümnete − nostalgia või igatsuse millegi abstraktse järele. Ruumi sügavuses näeme avarust ja valgust ning muidugi ka merepiiri, mis kutsub meid roheka kaarava kaudu tundmatusse tulevikku − või tuttavasse minevikku.