Tegemist on ilmselt varase Norras valminud teosega. Sellele viitavad nii töö mõõtmed, värvitoonide nappus kui ka maalimine papile – hiljem end Norrasse sisse seadnuna hakkas Mägi tööle mh suuremõõtmeliste lõuenditega. Samuti on töö käsitluslaad säärane, mis viitab pigem varastele otsingutele ja seob antud maali ühte Kopenhaageni tsükliga, mis eelnes vahetult Norrasse saabumisele. Maastikumotiivi ei ole edasi antud detailselt, vaid otsitud üldist meeleolu. Vormilistest lahendustest on Mägi enim huvitunud pintslitehnikast: väikeste pintslilöökide kaskaadid rütmistavad kompositsiooni vägagi mitmekesiselt ning toovad sisse ka arvukalt koloriidinüansse.
Konrad Mägi saabus Norrasse 1908. aasta suvel. Teose üldtonaalsus viitab, et Mägi on maalinud suvel, seega võib tegemist olla juuli- või augustikuise vaatega sealsele maastikule. Mägi töötamispaigad ei ole kahjuks täpselt teada, esimesel aastal maalis ta ilmselt pigem Oslo lähistel.
Teos kuulus perekonnale, kes Eestist lahkudes viis selle teise maailmasõja ajal Austraaliasse. Seal asus maal 2022. aasta sügiseni.