Näib, et teie veebilehitseja on aegunud. Palun kasutage kaasaegset veebilehitsejat.
1947. aastal kohtusid Rootsis kaks pagulast: Eduard Ole ja 53-aastane kontrabassimängija Ludvig Juht. Juht oli tegemas parajasti kontsertreisi Rootsis, aga ta kohtus ka Eduard Tubinaga seoses kavandatava muusikapalaga. Ühtlasi sai ta kokku ka Olega (kelle sõnul oligi tema soovitanud Juhtil Rootsi tulla), kellega oldi ka varasemast tuttavad.
Ole maal ei ole pelgalt portree, vaid soovib olla eepiline kujutlus mehest ja tema muusikariistast. Maal on täidetud tõsiduse, arhailisuse ja väärikusega, dünaamilisele voolavusele on eelistatud poseeritud staatikat. Võimalik, et säärase valiku taga on ka pagulasstaatus: teadmine, et kuigi ollakse andekad, ei pruugi sellest piisata õiglase tunnustuse saamiseks. Nii maalib üks pagulane teisest pagulasest portree, kus hapruse ja ebakindluse asemel näeme kedagi, kes on saavutanud enesekindla ja vankumatu positsiooni. Muide, sama maali reproduktsiooni kasutatigi aasta hiljem New Yorgis toimunud Juhti kontserdi kavalehel.
Maal kuulus Ludvig Juhti kollektsiooni.