Kuigi Ado Vabbe oli 1930ndatel tõmbunud näitustel osalemisest tagasi, ilmub pidevalt välja uusi tõestusi, et ta ei katkestanud töötamist. Naisakte ei ole tema toonases loomingus teada just liiga palju, üheks põhjuseks ilmselt puritaanliku ühiskonna tõrjuv hoiak aktide suhtes (veel 1930ndate lõpul põhjustasid Adamson-Ericu alastiportreed skandaali). Vabbe puhul võib aga vaatajale selja keeranud ja endasse sulgunud aktis näha mitte ainult mehelikku vaadet naisterahvale, vaid ka kujundit Vabbe hoiakule maailma suhtes. Vabbe oli samamoodi maailmast teatud mõttes ära pöördunud, elades pigem iseendale või kunstile, soovimata osaleda avalikes diskussioonides. Akti erksad värvid lubavad siiski oletada, et kunstnik otsib siin mitte ainult melanhoolset äraolekut, vaid ka nautlemist, esteetilisi naudinguid, visuaalset mõnu.