Näib, et teie veebilehitseja on aegunud. Palun kasutage kaasaegset veebilehitsejat.
Ants Laikmaa programmiliseks eesmärgiks oli kodumaa eluolu (looduse, miljöö, inimeste) kujutamine. Olgugi pikaaegse rahvusvahelise kogemusega ning välismaal hariduse saanud, ei muutunud Laikmaa erinevalt enamikest teistest Eesti esimese põlvkonna modernistidest kosmopoliidiks. Tema motiivistik toetus tugevalt kodumaistele vaadetele, kusjuures Laikmaa rõhutas enamasti mitte vaatemängulisust, vaid hubasust. Tema teosed kõnelevad seetõttu kodust ja seeläbi kodumaast: looduse keskel istuvad talumajad ning nende juurde viivad teerajad tekitavad vaatajas nostalgilisi ning igatsuslikke meeleolusid.
Antud teosel tasub tähele panna kaht suurt koloriidipinda. Maali alumine osa kõneleb oma sumeduses õhtupoolikust, taevas on seevastu löödud helendama, sisendades optimismi ja lootust. Võimalik, et see on seotud teose valmimisaastaga ning on seetõttu poliitiliselt laetud.
Laikmaa keskendus kodukandile Läänemaal. Samas oli tegemist võrdlemisi armetu piirkonnaga, mida rõhus põllumaade vähene viljakus ja sellest tulenev vaesus. Laikmaa ei rõhuta sotsiaalseid pingeid mingil moel, tema tähelepanu on kodutunde loomisel.