Konrad Mägi Norra maastik

Käesolev maal oli alates teise maailmasõja aastatest Eestist eemal Rootsis kunstiajaloolase Ervin Pütsepa kollektsioonis. Tagasi Eestisse jõudis teos 2024. aastal.

Maal ei ole Mägile iseloomulikult dateeritud ega pealkirjastatud. Suure tõenäosusega on tegemist tema Norras loodud maaliga. Sellele viitab tihe pintslikiri, norralik väravamotiiv, intensiivsed pilvelaamad ning lillakate toonide kasutamine. Kuigi säärast tiheda rütmiga pintslikirja kasutas Mägi ka oma Saaremaa perioodil, siis tema taevakäsitlus ning koloriidivalik oli Vilsandil ja Kihelkonnal töötades juba teistsugune. Samuti asetas Mägi pintslilööke sel moel kõrvuti pigem Norras, kuna Saaremaal olid sarnase lühikese distantsiga pintslitõmbed segiläbi.

Võimalik, et teos on valminud pigem Norras viibimise esimesel poolel. Sellele viitab paberi kasutamine alusmaterjalina, samuti tema pinnakäsitlus. Mägi esimestes Norras valminud töödes on näha rahutut otsivat vaimu, samas kui praktika käigus muutub ta üha osavamaks ning hiljem valmivad suured tasakaalukalt läbitöötatud maalid.

Antud teose olulisimad sündmused on esmalt täppivas tehnikas loodud lilleväli. Mägi on maali kompositsiooni ehitanud sel moel, et lilleväli asetatakse esiplaanile – teda lihtsalt ei kujutata, vaid demonstreeritakse. Teiseks oluliseks sündmuseks on taevas toimuv draama. Sinine taevas on kaetud tiheda pilvkattega, aimata on sisemist rahutust, mis võib omakorda viidata Konrad Mägi rahututele esimestele kuudele Norras, mil ta rahatu ja kodutuna ringi eksles.