Näib, et teie veebilehitseja on aegunud. Palun kasutage kaasaegset veebilehitsejat.
Võru lähedale Kasaritsa jõudis Mägi esmakordselt 1916. aasta suvel, kui kohtunik ning harrastuskunstnik Martin Taevere koos abikaasaga ta enda juurde suvitama kutsusid. Mägi oli nende jaoks võõras, kuid kuuldused Mägi põdurast tervisest oli kaastundlikud Taevered pannud Mägi enda juurde kutsuma.
Mägi peatus nende juures, kuid käis ümbruskonnas maalimispaiku otsimas. Peamiselt asusid need jalutuskäigu kaugusel ööbimispaigast, pikki maalimisrännakuid Mägi üldiselt oma loomingus ei harrastanud. Seetõttu on ta mitmeid motiive korduvalt maalinud.
Eriti võlus Mägi Kasaritsas maalides sealne künklik maastik ning küngaste vahel asuvad järvesilmad. Säärane rütmistatus muudab huvitavamaks mitte ainult kompositsiooni, vaid ka koloriidi, kuna vahelduvad rohelised ja sinised toonid. Ühtlasi oli selleks ajaks veekogude kujutamine muutunud Mägi jaoks oluliseks motiiviks: ikka ja jälle leiame tema maalidelt jõgesid, järvesid, merepinda.
Kasaritsas muutus Mägi maastiku vaatamise perspektiiv. Lõuna-Eestis hakkas ta eelistama panoraamset vaatenurka, loobudes looduse detailsest käsitlemisest. Oluliseks saab ülevaatlik pilguheit loodusele. Seda võiks seostada ka ideoloogilise raamistusega, kuna Lõuna-Eesti perioodil toimub Eesti iseseisvumine – panoraamne vaade võib rõhutada kodumaa-tunnet. Siiski on säärane tõlgendusviis kahtlane, kuna Mägi suhtus poliitilistesse päevasündmustesse võrdlemisi leigelt.