Gebhardt oli töö valmimise ajaks juba 72-aastane. See oli Gebhardti jaoks vastuoluline aeg. Pärast abikaasa Klara surma (1897) tabas teda tõsine loomingukriis. Ühes toonases kirjas ütleb Gebhardt, et „ma olen muutunud niivõrd ükskõikseks, minu mõtted on endiselt tema juures“. Ometi töötas ta edasi. Käesolevale maalile on teada vähemalt neli paralleeltööd. Nii maalis Gebhardt juba 1870. aastal teose „Haigevoodil“, mis on tänaseks kaduma läinud. Selle tutvustuseks öeldakse aga, et tegemist oli esimese variandiga maalist, mis kujutas Peetruse ema. Modellina on Gebhardt kujutanud vanamoelistes riietes (nii oli Gebhardtile sageli kombeks) oma abikaasat Klara Jungnicki, kes võitles pikalt haigusega, kuid on maalil juba tervenemas. Kõigi paralleeltööde asupaik on tänaseks teadmata. Kui käesolev maal kujutab tõesti Klara Gebhardti, siis on võimalik, et tegemist on hiliseima ja ainsa teadaoleva variandiga antud seeriast. Nõrku paralleele käesoleva maaliga omab ka nt sageli Gebhardti maalides korduv teema ravitsevast Jeesusest. Nii näiteks on teada kaks maali „Jairi tütre äratamine“, kus tõvevoodis lebava tüdruku kohale kummardub Jeesus. Saksakeelne tekst maalil tähendab: „Õnnelik olla tähendab õnnelikuks teha.“