Näib, et teie veebilehitseja on aegunud. Palun kasutage kaasaegset veebilehitsejat.
Antud maal kujutab Certosa di San Giacomo kloostrit Capri lõunaosas. Kloostrit on Mägi kujutanud ilmselt veel mõnel maalil, kuna töötas sageli samade motiivide kallal mitme teose jooksul. Capril on ta maalinud mitmel korral ka kohalikku kirikut, mis viitab Mägi tõusnud huvile religioossete objektide vastu.
Sarnast vaatenurka on Mägi Capri maalidel veel kasutanud: vaataja tähelepanu juhatavad maali sügavusse müürid, maali südamikus on aga avaus, millelt avaneb vaade kauguses olevatele mägedele. Tunnuslik on Capri vaadetes labürintjaks muutunud ruumikäsitlus, mis kõneleb salapärast ja müstikalembusest. Samas võib tegemist olla ka Mägi hingeliste seisundite peegeldusega, kus keeruka struktuuriga ja väljapääsu mittenäitavad labürindid võivad kõneleda tema ummikseisust. Viimane oletus on siiski õrnadel alustel, kuna Itaalia-perioodil viitavad vähesed märgid Mägi depressiivsusele (kuigi muidugi oli teatud süngemeelsus talle alati iseloomulik olnud).
Antud teos võeti teise maailmasõja ajal Eestist lahkudes kaasa Rootsi. Maali omanikel on ilmselt olnud väga kiire: signatuuri paiknemine viitab, et maal lõigati tõtakalt noaga raamist välja, rulliti kokku ning võeti nõnda pagasisse asetatuna kaasa. Rootsis uuele alusraamile maali tõmmates on seetõttu lõuendi pindala väiksem ning signatuur ulatub üle serva. Hiljem kuulus teos kunstikollektsionäärile Voldemar Sõjamägile, kes oli olnud Saksa okupatsiooni ajal Nõmme linnapea. Eestisse tagasi jõudis maal 2021. aastal.