Näib, et teie veebilehitseja on aegunud. Palun kasutage kaasaegset veebilehitsejat.
Paul Burman töötas kiiresti ja impulsiivselt, vahel võis piisata veerand tunnist mõne maali valmimiseks. Sellest hoolimata ei maalinud ta pelgalt uusi muljeid, vaid tema loomingus on mõned läbivad teemad ning nii mõnedki maalid on konstrueeritud ümber teatud korduvate motiivide. Käesolev Hollandis välja ilmunud maal kasutab peaaegu mütoloogilist süžeed, liites aktid, looduse ning hobused, kõneledes nõnda loomulikkusest ja looduslähedusest. See on paradiisiliku harmoonia igatsus, mida ei rikuks ühiskondlikud kokkulepped ning moderniseeruva maailma võõrandumine (vahel on aktidel isegi mõned indiaanirõivaste detailid seljas). Antud temaatika – aktid ja hobused – ilmusid Burmani loomingusse varakult, kuid eriti 1920ndate alguspoolel esines ta sääraste töödega mitmel korral näitustel. Nii on näiteks 1924. aastal tema isiknäitusel väljas teosed „Amatsoon“ ja „Amatsoon-luuraja“. Kas üks neist võis olla käesolev teos, jääb lahtiseks.
Burman on töötanud kiiresti, kuid põhjalikult: külmi rohekaid ja sinakaid toone struktureerivad valged värvilaigud, aga ka pruunikad pinnad, mis on tegelikult värviga katmata alusmaterjali papi toon. Värvide jõulisus ja selgus on kummalises vastuolus maali veidi unenäolise atmosfääriga.