Teise maailmasõja ajal maalis Vabbe palju, kuigi tema ateljee oli maha põlenud ning töö- ja elamistingimused väga keerulised. Vabbe pidi liikuma koos väikese pojaga päris palju üle Eesti ning ilmselt neil sunnitud rännakuil pidid nad ka Viljandimaal Karksis viibima. Vägagi huvitava pintslikirjaga maal kujutab inimtühja ning napi taimestikuga maastikku.
Vertikaalselt tõmmatud pintslilöögid jätavad esmapilgul mulje vihmahoogudest, kuid kirkad värvid ja sinine taevas sellele oletusele alla ei kirjuta. Seetõttu võivad pintslilöögid olla pigem viis, kuidas Vabbe on rütmistanud maali. Fookuses on aga – nagu ikka paljudel Vabbe töödel – viis, kuidas värvide abil on võimalik edasi anda meeleolusid ning luua atmosfääre.