Henn Roode aktiivne kunstnikutegevus kestis vaid 15 aastat, kuid tema loominguline pärand on rikkalik, samuti on just viimastel aastatel üha enam hakatud tähelepanu pöörama Roode kunsti uuenduslikule loomule, mis omal ajal jäi vajaliku tähelepanuta.
Roode asus 1944. aastal õppima reorganiseeritud Pallasesse, mille nimi oli muudetud Tartu Riiklikuks Kunstiinstituudiks, kuid 1949. aasta novembris arreteeriti Roode koos mitme teise kaastudengiga (sh Ülo Sooster, Valdur Ohakas jt). Muide, üheks süüdistuseks olevat olnud see, et omavahelistes aruteludes mainiti liiga tihti Pariisi, mis olevat viidanud kindlale plaanile kaaperdada lennuk ja minema põrutada. 1950. aasta juunis määrati kõigile kümme aastat vabadusekaotust parandusliku töö laagrites ning Roode suunati Pariisi asemel Kasahhisse Karaganda oblastisse Lugovoilagi. Sealt vabanes ta ennetähtaegselt 1956. aastal, asudes kohe samal aastal õppima Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti, mille ta lõpetas kolm aastat hiljem.
Hiljem kujunes temast üks modernistliku kunsti alusepanijaid.