Enn Kunila Kunstikollektsioon

Nikolai Triik (1884—1940)

Nikolai Triik kuulub koos Konrad Mägi ja Ants Laikmaaga 20. sajandi alguse olulisimate kunstnike hulka, kelle looming tõi kaasa murrangu siinses kunstis. Triik oli lähedalt seotud peamiselt 20. sajandi esimesel kümnendil tegutsenud kultuurirühmitusega “Noor-Eesti” (peamiselt koosnes see kirjanikest), kes seadis lipukirjaks muuta siinne kultuur modernsemaks ning rahvusvahelisemaks. See neil ka õnnestus. Triigi toonane looming ühendabki endas nii rahvuslikke taotlusi kui ka rahvusvahelisi mõjutusi. Ta reisis palju ning viibis pikemalt mh Peterburis, Norras, Pariisis, Berliinis jm.

Alates 1920ndatest aastatest tegutses Triik peamiselt õppejõuna kunstikoolis “Pallas”.

  • /

Nikolai Triik

Maastik tuulikuga (kahepoolne)

1906

õli/lõuend

22.7 x 35.0 cm

"Maastik tuulikuga" kuulub sarja, mis valmis Triigil 1906. aasta suvel Ahvenamaa saarestikus suvitades. Samast sarjast oli 1969. aastaks teada vähem kui kümme tööd.

Ahvenamaal elas Triik kolm kuud ning sellest sai periood nii tema kui kaaskunstnike (sh Konrad Mägi) jaoks, mil puhati linnakeskkonnast ning asuti otsima uut inspiratsiooni põhjamaisest maastikust. Ahvenamaal peatuti pealinnast Mariehamnist viie kilomeetri kaugusele jäävas Önningeby külas, mis oli selleks ajaks kujunenud Põhjamaade kunstnike suviseks kolooniaks.

Ahvenamaal valminud töödega esines Triik ka näitusel, juunis 1906 Tallinnas ja hiljem Haapsalus toimunud heategeval näitusel on üleval rida Ahvenamaal valminud töid. "Võib arvata, et saadetud tööde hulgas domineerisid maastikud, mida Triik saarel nii innukalt maalis, et suutis oma eeskujuga isegi Konrad Mäge sundida skulptuurist loobuma ja maastikumaalile pühenduma," kirjutab Evi Pihlak. Ka esimesel Eesti kunstinäitusel Tartus esineb Triik 1906. aastal maastikumaalidega Ahvenamaalt. Võimalik, et nende kahe näituse tööde seas oli ka käesolev kahepoone "Maastik tuulikuga".

  • /

Nikolai Triik

Väikelinna vaade

1905–1909

õli/papp

42.5 x 47 cm

Aastatel 1905 kuni 1909 viibis Triik erinevates kohtades: Tallinnas, Peterburis, Soomes, Ahvenamaal, Pariisis ja Norras. Ilmselt just Norras (kus Triik oli 1907. ja 1908. aasta suvel) on valminud ka käesolev töö. Norrasse siirdusid toona mitmed Eesti kunstnikud (Konrad Mägi, Aleksander Tassa, Roman Nyman, Jaan Koort), olles vaimustatud – nagu suur osa toonasest Euroopast – põhjamaade kultuurist ja loodusest. Norra kunsti mõjutusi on näha ka Triigi toonases loomingus.

  • /

Nikolai Triik

Võitlus hydraga

dateerimata

segatehnika/paber

21.0 x 17.7 cm

Nikolai Triik oli Eesti olulisim ekspressionist, kes sageli kujutas 20. sajandi alguse ärevatest meeleoludest kantud olukordi. Ühena vähestest Eesti kunstnikest maalis Triik ka inimesi ning inimrühmi, aga ka ajaloolisi allegooriaid ning müütidel põhinevaid teoseid. "Võitlus hydraga" on jõuline väljendus subjektiivsele tundele, et iga uue raskuse ületamisel kerkib esile kohe uus. Seda võib seostada nii ühiskondlike sündmustega (Esimene maailmasõda) kui Triigi isikliku eluga, mis elas läbi mitmeid mõõnaperioode. Eraldi tasub tähele panna dramaatilist värvikasutust: punast lehvivat keepi ja tumesinist taevast.

  • /

Nikolai Triik

Soome maastik

1914

õli/lõuend

37.2 x 45.0 cm

Nikolai Triik sõitis Soome 1914. aastal, mõneks kuuks külla Gustav ja Aino Suitsule. "Noor-Eesti" liidrit, luuletajat Gustav Suitsu tundis Triik aastast 1905, kui algas tema töö "Noor-Eesti" albumite ja hiljem ka ajakirja kujundamisel. Mõningail andmeil valmis Triigil selle Soome-reisi vältel kolm õlimaali, millest üks on käesolev töö ja teine Aino Suitsu portree. 

"Käärivat nägemust maalija püüab, rõhutab rauges asendis rõhulist, saavutada tahab suvist ja õhulist..." kirjutas Suits Triigi külaskäigust luuletuses "Elu muulased". 

  • /

Nikolai Triik

Aino Suitsu portree

1914

õli/lõuend

91.0 x 74.0 cm

Aino Suits oli kirjaniku Gustav Suitsu soomlannast abikaasa. Triik oli Gustav Suitsu lähedane isiklik sõber ning loominguline partner: nad olid koostööd teinud rühmituse "Noor-Eesti" juures ning Triik oli illustreerinud Suitsu luulekogusid.

Aino ja Gustav Suits abiellusid 1911. aastal. Kolm aastat hiljem, 1914. aasta alguses sündis neil esiklaps, kusjuures sünnitusjärgselt oleks Aino Suits tekkinud trombi tõttu peaaegu surnud. 1914. aasta suveks, mil on valminud käesolev maal, oli ta aga tunduvalt kosunud ning elas Suitsude kodus Soomes Kilos. Kuigi abikaasa viibis juulis välismaal, võttis ta ootamatult külla saabunud Triigid vastu ning võõrustas neid päris pikka aega. Muu hulgas kirjutab Aino Suits oma kirjades Gustavile:

Oleme jutelnud ka minu portree maalimisest. Ta on sellega väga täpne, et minu isiksusest õieti aru saada. Võrdles mind isegi Mona Lisaga, et oleksin nagu "oberörd", võtan osa ümbruses juhtuvast, ilma et midagi mind tasakaalust välja viiks – tema arvamine. Seletasin, et meelsasti tahaksin ollagi see isiksus, nagu ta arvab, aga ei ole. Ta ütleb, et ta näeb mu nägu vahel nagu "hea targa lapse" oma. See on huvitav. Ta hakkab maalima. Näis, kuidas sulle meeldib.

/15.07.1914/

 

Armas Gustav! Triigid siin. Minu portree maalimine jätkub seansside kaupa. Ta võib näiteks öelda: Siin peab veel tulema "pailapsest", s.t. minust. Tal on respekt minu vastu, tahab minust aru saada, et õiget portreed maalida. Ta on väga sümpaatne inimene ja kuidagi väga tuttav.

/20.07.1914/

 

Armas Gustave!... Minule kõige rahulikumateks hetkedeks mu seansid Triigi portree maalimisel: on huvitav temaga jutelda. Minu ilmesse on ta saanud minu mõtted, saadetud armastusega sinule mõeldes (et seda tead), mõtlesin meie kahe tulevikule. Triik maalis ja maalis, kulmud kortsus ja pilt muutus enam ja enam selliseks nii nagu isegi tunnen ennast. Tundsin end nagu teise inimesena seansi ajal, nagu teises maailmas olevat. Päris imelik oli, kui pildi maalimine sel päeval lõppes.

/27.07.1914/