Enn Kunila Kunstikollektsioon

Konrad Mägi (1878—1925)

Konrad Mägi peetakse sageli Eesti kunstiajaloo olulisimaks maalikunstnikuks. Kuigi tema loominguline karjäär kestis vaid 20 aastat, mõjutas ta oluliselt nii oma aja kunstipilti kui ka järgnevaid arenguid. Mägi maale kirjeldades on kasutatud mitmeid –isme, mis näitab kunstniku tugevat sünteesimisvõimet, aga samas ka isikupärase lähenemise olemasolu. Tema loomingus annavad tooni ennekõike maastikud, aga ka portreed.

Konrad Mägi sündis Lõuna-Eestis ning õppis Peterburis, kuid seda tehnilist joonestamist õpetavas koolis. Ta lahkus koolist enne selle lõpetamist ning veetis 1906. aasta suve koos kirjanikest ja kunstnikest sõpradega Ahvenamaal. Just seal asus juba 27-aastane Mägi esimest korda põhjalikumalt maalima ning jätkas seda oma järgnevatel reisidel Pariisi, Normandiasse ja Norrasse. Alates 1913. aasta suvest töötas ta Eestis ning asutas siin ka kunstikooli “Pallas”, millest kujunes kasvulava kümnete kunstnike jaoks. 1920ndate algul reisis Mägi veel kord Euroopasse, kuid tema varane surm 1925. aastal lõpetas tema intensiivse, viljaka ning vaheldusrikka kunstnikukarjääri.

  • /

Konrad Mägi

Ahvenamaa motiiv

1906

õli/lõuend

33.0 x 26.5 cm

Käesolev maal on teadaolevalt esimene säilinud Konrad Mägi maal. 1906. aastal veetis 28-aastane Mägi koos sõpradega - kirjanike ning teiste kunstnikega - meeleoluka suve Ahvenamaal. Tal oli selleks hetkeks juba pikaajaline kunstikogemus: ta oli tegelenud tehnilise joonistamisega ning puutunud lähemalt kokku ka skulptuuriga. Aasta enne Ahvenamaale minekut oli Mägi aga Peterburis kunstikoolist välja visatud ning ta oli teeninud vahepeal leiba Soomes kirjutajana. Väidetakse, et just 1906. aasta suvel Ahvenamaal hakkas Mägi esimest korda maalima, seda Nikolai Triigi mõjul. Võimalik, et sellele aitas kaasa ka sõpruskonna energiline ja nooruslik vaim, mis soosis igasuguseid eksperimente. Mägi eksperimendist sai aga peagi tema põhitöö.

  • /

Konrad Mägi

Saaremaa. Etüüd.

1913-1914

õli/papp

38.7 x 48.2 cm

Käesoleva maali puhul tuleks meenutada, kuivõrd erakordsena võis käesolev maal mõjuda 1910ndate aastate keskel, mil nii esimesi kunstiteoseid tundma õppiv publik kui ka suur osa kunstnikkonnast mõistis "loodusmaali" all kas kuiva realistlikku nokitsemist või siis romantilist ilulemist, kuid kindlasti mitte jõulist ja isikupärast värvikesksust. Kuigi enamik Mägi põlvkonnakaaslastest oli talupoeglikku päritolu või vähemalt maaeluga tihedalt seotud lapsepõlvega – Mägigi isa oli ju endisest kooliõpetajast mõisavalitseja –, ei lähenenud nad loodusele sentimentaalsest, vaid pigem ikka modernistlikust vaatenurgast. Loodusega suhtlemine oli nende jaoks muutunud juba veidi rituaalseks. Pärast välismaa metropolides viibimist käidi inspiratsiooni küll endiselt maastikest otsimas, kuid sinna ei juhtinud neid mitte niivõrd soov edasi anda looduse ilu, kuivõrd tahe rakendada moodsa kunsti võtteid ja enda hingeseisundeid loodusest leitud elementidele. On huvitav tõdeda, et neile järgnenud põlvkonnad ei viinud seda suunda edasi veelgi linlikuma lähenemise poole, vaid asusid 1920ndatel ja 1930ndatel suurel määral nn "puhasteks" loodusmaalijateks.

 

Käesolev töö kuulus 1969. aasta näitusekataloogi andmetel keeleteadlasele akadeemik Paul Aristele. Viimase kunstikogu moodustus teadaolevalt juba enne Teist maailmasõda, kui Ariste oli alles 30ndates eluaastates.

  • /

Konrad Mägi

Saaremaa motiiv

1913-1914

õli/papp

36.0 x 39.0 cm

Konrad Mägi Saaremaa-periood on hästi teada ja tuntud. Saaremaale mineku ajaks oli kunstnik 35-aastane, saarel viibis ta kaks suve ning lõi kokku rohkem kui paarikümnest maalist koosneva seeria. Kunstnik oli selleks ajaks läbi teinud hulgaliselt reise ning elanud aastaid välismaal (Venemaa, Soome, Ahvenamaa, Norra, Prantsusmaa), mistõttu on Saaremaa puhul ilmselt tegu ühega esimestest Mägi Eestimaa-kujutistest. 

Kunstnik oli välismaal viibides pidevalt maadelnud kehvade majanduslike tingimustega, samuti muutus tema tervis järjest põduramaks: tal oli reuma. Selle ravimiseks mudaravilas saabus ta nii 1913. kui ka 1914. aasta suvedel Saaremaale. Püsivamaks peatuskohaks kujunes Kihelkonna, mille lähedal on ilmselt maalitud ka käesolevad tööd. 

Mägi uurijad leiavad, et Saaremaal viibimine ning saare looduse maalimine tegi kunstniku õnnelikuks ja rõõmsaks ning see peegeldub ka tema toonases maaliloomingus, mis oli õhu- ja värviküllane. Tema nn Saaremaa perioodi loetakse silmatorkavaks teetähiseks Eesti maalikunstis, kuna ta oli uurijate sõnul esimene kunstnik, kes XX sajandi moodsa kunsti vahenditega söandas läheneda Eesti suhteliselt hallile ja tagasihoidlikule loodusele. "Niisuguste silmadega pole veel keegi meie maastikku näinud," kirjutas 1916. aastal ühe näituse puhul, kus – kui uskuda maali taga olevaid märkmeid – oli suure tõenäosusega väljas ka käesolev maal, Hanno Kompus. "Romantikuks võiks teda nimetada, kes maastikus näeb mingisugust salapärast elu“. 

  • /

Konrad Mägi

Mererand Saaremaal

1913-1914

õli/papp

47.7 x 64.3 cm

Saaremaa suved 1913. ja 1914. aastal olid Mägile tõeliselt inspireerivad. Üldiselt teatakse sellest perioodist tema loomingus maale, kus annavad tooni mereäärne maastik või siis ka sisemaa motiivid kiviklibu, merikapsa, mõnede hoonete ja muu säärasega. Maale, kus domineeriks merepind, on seetõttu teada Mägi loomingus päris vähe. Tema käekiri oli keskendunud väikestele pintslilöökidele ning nende pintslilöökidega tekitavatale värvikontrastidele ja -kooskõladele ning seetõttu ei sobinud meri oma laugja struktuuri ja nappide värvidega Mägi motiivide sekka. Seda huvitavam on vaadelda, kuidas Mägi lahendab endale tuttavate vahenditega uue ja üllatusliku teema kujutamist.

  • /

Konrad Mägi

Maastik roosade põldudega

1915-1916

õli/lõuend

52.0 x 67.5 cm

On märgitud, et kuna Viljandi ja Viljandi lähedased maastikuvormid olid teistsugused kui Saaremaal, siis muutis nende järgi oma ulatust ka Mägi pintslilöök: "Saaremaa-aegne täppetehnika taandub, osalt muutudes laiemaks, hõredamaks, pehmemaks, osalt maad andes pikkadele rütmilistele pintslitõmmetele ja suurematele värvipindadele."

  • /

Konrad Mägi

Vaade Viljandi lossivaremetest

1915-1916

õli/lõuend

38.5 x 47.6 cm

Viljandi linn ja selle ümbrus on tänu oma maalilisusele võlunud paljusid 20. sajandi alguse ning keskpaiga maalikunstnikke. Võrumaa, saarte ning Põhja-Eesti ranniku kõrval on see kant ilmselt üks enim kujutatud paiku Eestis. Konrad Mägil ei olnud kombeks teha eraldi maalimisretki ning Viljandit kujutas tänu sellele, et sai peatuda Viljandis elava metseeni juures. Romantilise natuurina on ta kõrvale jätnud 1910ndate keskpaiga linnamiljöö ja inimtüübid ning vaadelnud selle asemel muistseid lossivaremeid ja taamal avanevaid maalilisi maastikuvorme. Samas ei pruugi siit välja lugeda ka liiga palju: Mägi pööras motiividele võrdlemisi vähe tähelepanu ning tundis huvi pigem maalispetsiifilistele küsimustele vastamise vastu. Ka käesolevas maalis on näha kontuuri ja laiema pinna vastandamist, värviväljade liigendamist, sügavusillusiooni loomist jms, mis selleks hetkeks vähem kui kümme aastat maalinud Mäge kindlasti huvitasid. On märgitud, et kuna Viljandi ja Viljandi lähedased maastikuvormid olid teistsugused kui Saaremaal, siis muutis nende järgi oma ulatust ka Mägi pintslilöök: "Saaremaa-aegne täppetehnika taandub, osalt muutudes laiemaks, hõredamaks, pehmemaks, osalt maad andes pikkadele rütmilistele pintslitõmmetele ja suurematele värvipindadele."

  • /

Konrad Mägi

Lõuna-Eesti maastik

1917-1918

õli/lõuend

51.5 x 65.0 cm

1916. ja 1917. aasta suved veetis Konrad Mägi oma hea sõbra Martin Taevere juures Võrumaal Kasaritsas. Taevere oli riigikohtunik, kuid ka maalikunstnik. Eriti just 1916. aasta suvi oli Mägi jaoks väga innustav. Taevere on meenutanud, kuidas Mägi käis iga päev maalimisretkedel: "Paelus teda maastikus motiiv või värvide harmoonia – kohe peatus, istus maha ja kiire vehkimine hakkas peale." Sel moel lõi ta päevas 2-3 eskiisi, mille lõpetas hiljem ateljees.

Martin Taevere on meenutanud: "Kui ma vahel avaldasin kahtlust tema haig. olekusse, siis ta pahanes. Kuis võis ta haige olla, kui rännakuil ja motiivide jahil oli raske temaga samu pidada. Kasvult oli ta lühike. Keha võrdlemisi pikk. Jalad lühikesed, kuid käies võttis ta haruldaselt pikad sammud, nii et võiks ütelda, et Mägil käies istekoht puudutas maad! Matka hoos unustas ta ka oma hädisuse. Matkal värvikast rippus üle õla rihma otsas seljas. Paelus teda maastikus motiiv või värvide harmoonia – kohe peatus, istus maha ja kiire vehkimine hakkas peale. Söega joonis, mis harilikult oli võimalikult lihtne. Värvide ladumine küll ühe küll teise pintsliga sündis ime kiirelt. Küll saivad puud, taevas, maa ja vesi värvilise löögi näkku. Iga värvi plarakas näis aga istuvat ikka omal kohal ja rõõmsas ühenduses naabriga. Nii kattis ta terve joonise hoogsate löökidega. Siis pintslid hakkasid liikuma aeglasemalt – ta jõudis üksikasjade juurde. Pealtvaatamine teda ei seganud. Ta nagu ei pannud sind tähele."

 

  • /

Konrad Mägi

Alvine Käppa portree

1919

õli/lõuend

102.0 x 76.0 cm

On oletatud, et Mägi kaldumine portreekunsti poole ei olnud tingitud niivõrd kunstniku sisemisest tungist, kuivõrd töö tasuvusest, kuna portreede tellijad olid reeglina küllaltki jõukad. Samas ei näe me Mägi portreedel mitte niivõrd konkreetset inimest, kuivõrd kunstniku iluideaali – tema portreed on suhteliselt sarnaseks maalitud. Suured silmad, kahvatu nahk, vaatajast ärapöördunud pilk korduvad paljude portreede puhul.

Modelliks on 23-aastane Alvine Käppa, kelle kohta on teada vähe. Arhiivides on tema kohta andmeid napilt ning jääb mõistatuseks, miks Mägi teda maalis. Teadaolevalt ei olnud nad tuttavad. Võimalik, et keegi tellis Käppa portree, kuid Käppa ise oli pärit paljulapselisest taluperest ning puuduvad andmed tema isa jõukuse kohta. Samas viitab üks omaaegne ajaleheväljalõige, et Alvine Käppa kuulus Tartu linna suurimate annetajate sekka.

Maal kuulus (vähemalt mitte alati) mitte Käppade perekonnale, vaid märkus maali tagaraamil viitab, et omanikuks oli tunnustatud kunstiajaloolane Mai Lumiste. Lumiste abikaasaks oli aga Rasmus Kangropool, kelle isa Rasmus Kangro-Pool tegi koostööd Mägiga "Pallase" asutamise juures, toetades ajakirjanduses "Pallase" erinevaid ettevõtmisi.

  • /

Konrad Mägi

Naise portree

1922-1924

Õli/lõuend

68.7 x 55.6 cm

Konrad Mägi on Eesti kunstiajalukku läinud ennekõike oma maastikumaalidega. Ometi moodustavad tema loomingust märkimisväärse osa portreed, mida ta lõi kogu oma kunstnikukarjääri jooksul. On oletatud, et Mägi kaldumine portreekunsti poole ei olnud tingitud niivõrd kunstniku sisemisest tungist, kuivõrd töö tasuvusest, kuna portreede tellijad olid reeglina küllaltki jõukad.

Samas ei näe me Mägi portreedel mitte niivõrd konkreetset inimest, kuivõrd kunstniku iluideaali – tema portreed on suhteliselt sarnaseks maalitud: foon on tagasihoidlik ja tõstab esile kujutatavat, näo või täisfiguuri asemel eelistab Mägi kolmveerandfiguuri, riided ja muu modelli ümbritsev on tugevalt stiliseeritud ning see läheneb dekoratiivsusele. Eriliselt rõhutab Mägi nägu, mis annab ka modellile tugeva meelelise varjundi. 1916. aastal kirjutab Mägi loomingu üks paremaid asjatundjaid Hanno Kompus: „Sootu iselaadilise ilma avab meil Mägi omis portreedes, laseb meid aimata tundmatuid, salajaid jõudusid, mis inimese hinge hämarustes algusest saadik tegutsevad, hirmutades ja kuritegudele ahvatelles, sundides ja valitsedes kui orjaperemees, ja ommeti ka ekstaase kinkides, mille kõrval „terve mõistuse“ „mõistlikud“ lõbud on nagu igavuse haigutus." 

 

On viidatud, et modelliks võis olla jõuka Tartu raamatukaupmehe ja kirjastaja abikaasa.

  • /

Konrad Mägi

Itaalia maastik. Rooma

1922-1923

Õli/lõuend

84.7 x 90.5 cm

Capril oli Mägi poolteist kuud, siirdudes seejärel Rooma, kuhu jäi kuni juuni alguseni. Ootamatult halvenes siin aga tema tervis: "Olen kaks nädalat võimata haige. Kõik elamise himu on ka nii otsas kui ammu ei ole olnud... Kelner küsis minult, kui ta mulle soovitanud oli voodi minna, et võib olla on mul idee Roomas ära surra ja kui talle vastasin et ja, siis mees kohe palus teda meeles pidada – s.o. talle midagi pärandada." Ent kuigi tervisega kimpus, teeb ta Roomas ridamisi akvarelle ning õlimaale linnavaadetega, sest "siis tuli mul häkitselt niisugune mõte, et "siit maalt ma ära üldse ei lähe!""

  • /

Konrad Mägi

Capri maastik

1922-1923

õli/lõuend

58.5 x 67.5 cm

Konrad Mägi igatses ikka ja jälle välismaale minekust. On meenutatud, et Mägi nn unistustemaaks oli Hispaania, kuhu ta kunagi ei jõudnudki, kuid Lõuna-Euroopa eksootika tõmbas teda tugevalt. Ka Esimese maailmasõja ajal lootis Mägi, et peatselt avaneb tal võimalus välismaale reisida, kuid paus kujunes oodatust pikemaks. Alles 1920ndate alguses sai ta ette võtta pikema reisi, mis oli esimeseks pärast kodumaale naasmist 1912. aastal. Ta kavandas reisi läbi Berliini Itaaliasse, viibides välismaal kokku 1921. aasta oktoobrist kuni 1922. aasta sügiseni. 

Varasematel aastatel oli Mägi liikunud järjest enam maastike suunas, kus said valdavaks ärevad ning pingelised meeleolud. On arvatud, et selle põhjustas üldine närviline õhustik seoses sõdade ja revolutsioonidega, lisaks oli kunstnik olnud tegev kunstikooli „Pallas“ käimalükkamisel, mis läks raskelt ning põhjustas Mägi veelgi suuremat närvilisust ja rahulolematust. Välisreisiga, eriti Itaalias valminud või Itaalia muljete põhjal hiljem ateljees valminud maalidega saabus Konrad Mägi loomingusse uus ajajärk. Juba saabudes saatis Mägi postkaardi, kus teatas, et „tundmus suurepärane ja tahtmine elada ja midagi veel ära teha – siin tunnen elul mõtet olema“.

Ennekõike toimub Itaalia maalides teatud rahunemine, senised ekspressionistlikud ja sünged toonid asenduvad tunduvalt maalilisemate väljendusvahenditega.

 

Jaanuaris 1922 saadab Mägi Eestisse postkaardi, kus kirjutas, et „siit sõidan ligemas tulevikus lõuna poole – võib-olla Capri saarele.“ Märtsi alguses saabubki ta saarele ning kirjutab sealt: „Õnnelikult Capri jõudnud. Saar on jumalik.“ Caprile jäi kunstnik umbes kuuks ajaks, siin valmisid tal umbes kümmekond maali.

  • /

Konrad Mägi

Capri

1922-1923

õli/lõuend

57.0 x 66.5 cm

Capril viibimine tegi Mägi õnnelikuks ning sellest saab aimu ka käesolevalt töölt, mis on õhu- ja valgusrikas. Mägi maalis Capril sageli öövaateid, kus romantiliselt tumesinise taeva all asusid mäed ja varemed. Siingi töös liidab Mägi looduse ja varemed − sage motiiv, mida Itaalias kujutasid ka teised autorid. Itaalia oli koht, kus käidi ka 1920ndatel modernismi kõrgajal otsimas ja kogemas ajalugu. Mägi kujutatud sammaskäik on samuti ajalooline dokument inimeste kunagisest kohalolust, viide minevikku, mis Itaalias on igal sammul nähtav ja tajutav. Tagumine punase katusega torn oli üks Mägi lemmikmotiive Capril, mida ta on kujutanud mitmel korral. Värviline mäekülg annab aga tunnistust Mägi jätkuvast soovist suunata oma maalide peatähelepanu värvidele ning anda värvirohke üldilme ka objektidele, mis päriselus nõnda koloriidirikkad ei ole.

  • /

Konrad Mägi

Capri motiiv

1922-1923

õli/lõuend

50.0 x 54.5 cm

Capri saarel viibis Konrad Mägi vaid umbes kuu aega 1922. aasta kevadel, kuid saadud elamused olid nii rikkalikud, et nende põhjal valmisid Capril ja hiljem Tartus mitukümmend maali. Idee minna Caprile sai Mägi ilmselt Ado Vabbelt ja Ants Laikmaalt, kes olid saarel juba varem viibinud. Capri tekitab ka Mägis vaimustust, ta on saarel õnnelik ning töötab innukalt. Kui varem puudusid Mägi maalidelt arhitektuursed motiivid (va mõned kirikud ja majakad), siis nüüd tõusevad Capri salapärased ja romantilised varemed korraga esiplaanile. Käesoleval tööl on Mägi maalinud mitte ainult varemeid, vaid tervet linnatänavat, mis tema loomingus oli väga haruldane, kuigi ta elas pea kogu oma täiskasvanuelu erinevates linnades. Eraldi tasuks tähelepanu pöörata tänavale kuivama tõmmatud pesule − see on märk inimestest, keda Mägi reeglina oma maastiku- ja linnavaadetes ei kujutanud. Samuti on huvitav vaadata mustavaid aknaid ning avausi, mida on antud teoses pea 30: selle salapärase motiivi tõi Mägi oma loomingusse just Capril.

  • /

Konrad Mägi

Capri maastik

1922-1923

õli/lõuend

60.5 x 68.5 cm

Capri saarel viibis Konrad Mägi vaid umbes kuu aega 1922. aasta kevadel, kuid saadud elamused olid nii rikkalikud, et nende põhjal valmisid Capril ja hiljem Tartus mitukümmend maali. Idee minna Caprile sai Mägi ilmselt Ado Vabbelt ja Ants Laikmaalt, kes olid saarel juba varem viibinud. Capri tekitab ka Mägis vaimustust, ta on saarel õnnelik ning töötab innukalt. Kui varem puudusid Mägi maalidelt arhitektuursed motiivid (va mõned kirikud ja majakad), siis nüüd tõusevad Capri salapärased ja romantilised varemed korraga esiplaanile. Samuti maalib Mägi nüüd esimest korda mägesid, mida ta natuke oli kujutanud ka Norra maastikel enam kui kümme aastat varem.

  • /

Konrad Mägi

Veneetsia

1922-1923

õli/papp

45.0 x 53.0 cm

Veneetsiasse jõudis Mägi 1922. aasta juunis ning jäi sinna augustini. On säilinud umbes kümmekond Veneetsia motiividega maali. Sage on ühe põhimotiivi varieerimine teistes töödes: mitmel maalil korduvad motiivid, mis on ka "Veneetsias": gondlid, tagaplaanil linna tornid ja majad, esiplaanil sinetav meri.

  • /

Konrad Mägi

Veneetsia

1922-1923

õli/papp

66.0 x 51.0 cm

 

Konrad Mägi töötas nii mõnigi kord kontseptuaalselt seeriatena. Ta võis keskenduda mõnele motiivile ning korrata seda erinevates variatsioonides (erinev vaatenurk, erinev formaat jne). Seeläbi suutis Mägi mõne motiivi täienisti "läbi maalida".

Käesoleva Veneetsia motiiviga – sinine vesi, gondlid, taamal Veneetsiale iseloomulik arhitektuur – töötas Mägi mitme maali puhul. Huvitav on märgata, kuidas ta katsetas mitte ainult formaadi muutmisega suuremaks või väiksemaks, vaid ka formaadi paigutusega. Kui muidu oleme harjunud Mägi Veneetsia motiivide puhul, et nad on horisontaalsed (veepinda kujutavad maalid ongi reeglina horisontaalsed), siis antud juhul on ta valinud püstise formaadi. See muudab motiivikäsitluse tunduvalt fokusseeritumaks. Kui horisontaalsel maalil on edasi antud gondlite liikumise dünaamikat, nende sujuvat libisemist mööda vett, siis käesolev maal on pigem nagu täpselt tabatud fotokaader, mis võtab kokku Veneetsiale iseloomuliku ühes hetkes.