Olev Subbi oli maali valmimise ajaks juba 40-aastane, kuid seda võib siiski lugeda tema varaseks loomeperioodiks. Kaheksa aastat Siberis olid võtnud olulise aja, kuid Subbi ei lasknud pealtnäha sellest ennast häirida. 1970. aastaks oli ta juba nimekas kunstnik, kelle esimesed maalid olid äratanud laia tähelepanu.
Subbile iseloomulikult ei saa samas tõmmata väga selget piirjoont varase ja hilisemate perioodide vahel. Huvid olid Subbil ka tema enda sõnul püsivad ning mingis mõttes maalis ta kogu aeg ühte maali. Tema peamine uurimisobjekt oli värv ja selle jaoks kasutas ta erinevaid süžeesid, pintslitööd ja kompositsiooniprintsiipe.
Natüürmorte hakkas Subbi maalima pigem hilisematel ajajärkudel. Käesolev väikeseformaadiline töö mõjub seetõttu intiimse katsetusena, kus Subbi on käsitlenud fragmenti argielust poeetilisena. Tema pintslitehnika on toonasele perioodile iseloomulikult tihe ja kihiline, suutes edasi anda nii selgepiirilisi objekte kui ka hajusamaid värviväljasid. Subbi värvid on mitmekülgsed: ta kasutab nii sooje kui külmasid toone. Kompositsiooniliselt jaotab Subbi maali kaheks: alumine pool on valge, mis moodustab ekraani, mille taustal ülemise poole summutatud värvid löövad särama ja omandavad samas sügavuse.