Oma elu lõpuaastail ei proovinud Subbi enam teha kannapöördeid, vaid naasis ikka ja jälle tuttavate lätete juurde, asetades varasemas loomingus leitud lahendused uutesse kombinatsioonidesse. Siin näiteks on Subbi liitnud lõunamaise linnamotiivi abstraktsete värvimassidega, ent nüanssidena liituvad veel juba 1960ndatel alguse saanud huvi kortsulise valge voodilina ning sinaka mere kujutamise vastu. See teos on seega justkui kokkuvõte mitmest Subbi loomingus olulisel või ka vähemtähtsal kohal olnud motiivist. Mõeldes aga kunstniku vanuse peale maali valmimisel, siis saab heledasse valgusesse asetatud linnahetk väga tugeva nostalgilise varjundi.