Näib, et teie veebilehitseja on aegunud. Palun kasutage kaasaegset veebilehitsejat.
Haruldane teos Olev Subbi loomingus, mis müüdi omal ajal Moskva kaudu Jaapanisse, kust see liikus edasi Ameerika Ühendriikidesse. Sealt jõudis ta 2020. aastal lõpuks tagasi Eestisse.
Teos kuulub Subbi hiilgeperioodi, mida iseloomustab äärmine töömahukus, värvipindade kumamine ja lõikumine, erinevate tonaalsuste ühtesidumine, nii kontrastide kui harmooniaprintsiipide rakendamine.
Aktist oli 1970ndate keskpaigaks kujunenud Olev Subbi loomingus üks keskseid žanre. Umbes toona hakkas ta kujutama ka püsimodelliks kujunenud naisterahvast, kes on paljude tema maalide keskmes. Siiski ei huvitu Subbi niivõrd konkreetse inimese psühholoogiast, vaid otsib üldistusi. Tema maalijakreedo keskmes seisid otsingud ilu järele ja selle teenistusse rakendas Subbi nii naisterahva keha kui ka värvikäsitluse.
Motiivi tasandil näeme veel vanaaegset tooli, mida Subbi on samuti mäluobjektina sageli kujutanud. Taamal on näha rõdupiire, mis veidi teisel kujul kordub neli aastat hiljem valminud maalil „Lahemaa rahvuspargi kunstinõukogu“
Subbi värvikäsitlus on talle iseloomulikult kihiline, kus selgete toonide asemel eelistab ta sulandumisi ja kumamisi. Suured heledad pinnad (nt valge lina) vahelduvad tihedama pintslikirjaga lahendatud väljadega. Seetõttu võib Subbi maale lugeda poolabstraktseteks, kuna äratuntavaid motiive on käsitletud abstraktsetes värvikeskkondades.