Henn Roode eksperimentaalne laad mõjus omal ajal nagu plahvatus. Siinne kunstimaailm oli rangelt reeglistatud ning need, kes julgesid maalida „teistmoodi“, olid reeglina noored mässumeelsed autorid. Roode oli 1960ndatel aastatel aga juba 40ndates eluaastates tunnustatud autor, kes eraelus oli pigem kõrgete eetiliste nõudmistega härrasmees kui mässaja. Roode kunst eemaldus objektide kujutamisest realistlikul viisil ning pani rõhku mitte ainult vormide geomeetrilisele mängule, vaid ka värvide assotsiatiivsele jõule.