Pühapäev

Pärast parvlaev Estonia katastroofi näeme Subbi maalidel sageli naisterahvaid, kelle nägu pole näha või kelle näo ees on miski, mis varjab selle nägemist − nagu näiteks käed antud maalil. Selle põhjuseks võib lugeda teatud igatsuslikku traumat: Estonial jäi kadunuks Leedu päritolu naisterahvas, kes oli olnud aastakümneid Subbi maalide modelliks. Ometi ei viita maali üldmeeleolu ega ka pealkiri millelegi traagilisele. Modellist on saanud keegi, keda igatseda − ent igatsuslik või nostalgiline tunne on suurele osale Subbi maalidele vägagi iseloomulik. Ta igatseb lapsepõlve, suvesid, harmooniat, 30ndaid, hästi tehtud objekte, ilu − ja sellel maalil on ta igatsemas ka vana sõpra. Näeme näiteks varje langemas mälu järgi maalitud modelli kehale, kuid mitte ülejäänud maali pinnale. Seal lebavad rauged värvipinnad, mis ülemises tsoonis on heledad ja optimistlikud, luues assotsiatsiooni avatud taevale − ja nii loob Subbi pühapäevaliku meeleolu, kasutades ometi vaid abstraktseid pindu ja hajuvaid vorme.