1947. aastal reisis Teder nii Abhaasias kui Lõuna-Eestis, ent pöördus ikka ja jälle tagasi oma lemmikmotiivi natüürmordi juurde. Tema käsitluslaadi on lisandunud kergust, võrreldes maaliga „Jorjenid“ on ta õhulisem ning detailsem, kuigi kasutab taas avatud akna motiivi, kust tulvav valgus muudab ka kimbu heledamaks. Teder rõhutab veelgi värvide mõju: märkame isegi laudlina ning seina tasast värvumist.