„Ooteruumis“ on valminud ilmselt sõja-aastail või vahetult pärast sõda, mil Ado Vabbel valmis terve rida sarnasest vaimust kantud maale, sh antud maali nimekaim „Ooteruumis“ (50.5 x 51 cm), aga ka „Sõjapõgenikud“ (1944-1950), „Reisijad laeval“ (1946), „Rongikupee“ (1946), „Piletikassa juures“ (1944-1950) jt. Kõigis neis kumab läbi teatud valmisolek minekuks ja samas ikkagi paigalejäämine ning ootamine. Sarnase pealkirjaga teoseid on ka teistel toonastel maalidel, nt Karin Lutsul („Ootajad“, 1943), Johannes Võerahansul (mitu kavandit triptühhonile „Ootajad“, 1941-1942) jt. Seda on lihtne selgitada ühelt poolt ajastu kontekstiga, kuna kodumaalt lahkumine või vähemalt soov minema reisida oli sage. Teiselt poolt võib siin näha ka Ado Vabbe isiklikust traagikast (abikaasa surm, ateljee ja maalide hävimine jne) tõukuvat soovi ära reisida, kusjuures tema puhul ei tähendanuks see anonüümset äraminekut, vaid tagasipöördumist riikidesse, kus ta 1910ndatel ja 1920ndatel pikalt viibis. 1940ndate keskel maalibki ta mitmeid maale, mille pealkirjad ja motiivistik pärineb riikidest, kuhu ta enam kunagi ei saanud (nt Hispaania).