Samal 1924. aastal maalis Laikmaa kaks portreed Lydia Koidulast, ühe Kreutzwaldist ja samuti etüüdi kellestki taadist. „Naise portree“ torkab silma erilise läbitöötatusega, eraldi tuleks aga esile tõsta valguse langemist modelli näole. Seeläbi saab kujutatav inimene justkui mingi seesmise hõõgumise, tema nägu tõuseb diskreetselt, kuid selgelt foonist esile. Kui mitmed Laikmaa portreed kultuuritegelastest on paraadlikud ning vaatavad mööda inimese psühholoogilistest või hingelistest sügavustest, siis „Naise portree“ puhul on ta proovinud süveneda inimese vaiksesse ning mõtlikku loomusesse, tema näoilmes, olekus ning silmades peegelduvasse maailmatajusse.