Näib, et teie veebilehitseja on aegunud. Palun kasutage kaasaegset veebilehitsejat.
Sel maalil kaevub Subbi − ilmselt teadvustamatult − 1930ndate ja 1940ndate natüürmordi traditsiooni. Kui varasematel natüürmortidel on lilled sageli stiliseeritud ‒ Subbit huvitavad need mitte detailide, vaid üldise koloriidi tõttu ‒, siis käesoleval maalil süveneb Subbi aga entusiastlikult lillede nüanssidesse, tuues esile kimbu elujaatava lopsakuse. Fooni on Subbi seekord peaaegu täienisti tasalülitanud ‒ vaevu suudame eristada mingeid nüansse, kuid tavapäraseid värviuuringuid Subbi foonile ei aseta. See tõstab aga veelgi rohkem esile lillekimpu, mis on vaieldamatult mitte käesoleva maali peasündmus, vaid ainuke sündmus. Kuna maali pealkirjaks on viide märtsikuule ehk Olev Subbi sünnipäevakuule, siis võib väita, et tegemist on kaudse autoportreega − Subbi on maalinud enda 80. sünnipäevaks saadud lillekimpu. Nii satuvad huvitavasse dialoogi inimese vananemine ja looduse lakkamatu elujõud.