1940. aastate esimene pool pakkus August Janseni jaoks veidi rohkem puhkamisvõimalust kui tavaliselt. Innuka kunstielu organiseerijana oli ta eelnevatel aastakümnetel olnud erinevate initsiatiivide eestvedaja, 1940. aastatel asus aga taas tööle õppejõuna.
Antud motiivi on Jansen kujutanud aastate jooksul väga palju. Traditsiooniline Eesti talukompleks, mis asub looduse rüpes, ei ole fantaasia, vaid ilmselt konkreetse asupaigaga. Nimelt suvitas Jansen sageli Põllkülas (Tallinnast mõnekümne kilomeetri kaugusel), kus oma suvilat lubas tal kasutada 1930. aastate üks olulisemaid ettevõtjaid Evald Puhk. Nii suvila kui Puhkile kuulunud vesiveski asusid jõe ääres ning ilmselt on kusagil sealkandis valminud ka käesolev töö.
On toonitatud, et 1940. aastate alguses hakkas Jansen kasutama värve teistmoodi kui seni: värvid ei vastandu üksteisele enam teravalt, vaid kunstnik otsib ühtsest valitsevast põhitoonist kantud koloriiti.