Jaan Grünbergi lemmikžanriks olid maastikud, vähem on teada natüürmorte. Ta oli aktiivne looja, kuid ennesõjaaegsetest töödest on paljud välismaale jäänud (ta elas seal ju enamiku 1930ndatest aastatest). Ka 1936. aastal kirjutatud omakäelises eluloos tunnistab Grünberg, et esimese Pariisis veedetud perioodi jooksul valminud tööd on enamikus sealsetes erakogudes. Seetõttu on käesolev maal üks väheseid Eestis asuvaid näiteid Jaan Grünbergi loomingu tippajast.
Pärast 1935. aastat muutus Grünbergi värvikäsitlus ekspressiivseks ja tumedaks, mis Pariisis (sh 1938. aastal) asendub taas heledamate toonide ning rahulikuma ja impressionistlikuma laadiga. 1939. aastal toimunud kuue kunstniku näituse puhul, mis ilmselt oli olulisim Grünbergi väljapanek kodumaal, kirjutab Armin Tuulse ajalehes Postimees: „/.../ ja teosed muutuvad veelgi suuremal määral värvivisioonideks, kus esemeline osa on redutseeritud minimaalsuseni. Valitseb impressionistidele ligidane instinktiivne ja hetkeline maalitehnika.“