Lilled

Paul Liivak on tuntud väga tundlike akvarellide ja maastikumaalide poolest, kus vormid voogavad ja värvid sulanduvad. Tema sedavõrd jõuline ning plahvatuslik maal on üllatav. Mingil põhjusel täitis Liivak natüürmordi äkilise värvipurske ja energiaga, ning mingil põhjusel loobus ta sellest oma hilisemas loomingus.

Kimpu maalides on ta selle südamesse asetanud mõõdetult neli tumesinist lille, mis panevad paika kompositsiooni, muutes selle korraga tasakaalustatuks ning enesekindlaks. Siniste õite vahelt pürgivad välja ka teised toonid, kuid sinised lilled on need, mis struktuurina kogu kimpu − ja maali − kontrollivad. Hoopis teistsugusena on Liivak maalinud aga lauda. Seda kattev lina on valge (see aitab paremini välja joonistuda õite värvidel), kohati veidi unelev ning hägusa vormiga. Sellele on Liivak asetanud mõned mitte närtsinud, küll aga kimbust väljapudenenud lilled, mis kõrvutatuna elujõust pakatava buketiga vaasis mõjuvad justkui eluringi kokkuvõttena: nemad siin hüljatuna lebamas, aga teised jõuliselt säramas.